Eesti jäi peolt kõrvale

Alustame kiretutest numbritest. Ühest küljest on Eesti riigivõlg ligi 10 protsenti sisemajanduse kogutoodangust ehk ümmarguselt 1,5 miljardit eurot. Lõviosas pangalaenud. Eesti riigivõlakirjade väärtus on ümmargune 0, sest neid lihtsalt ei ole olemas.

Teisest küljest Eesti osalus Euroopa Keskpanga välja kuulutatud tugiostudes ehk rahatrükis on 0,274 protsenti plaanitud kogumahust ehk ligikaudu 3,1 miljardit eurot. Nende eest ostetud Eesti riigivõlakirjade hulk saab aga samuti olema ümmargune 0, sest Eesti riigil pole ainukesena Euroopa Liidus võlakirju. Lihtsamalt - laen on, võlakirju pole.

Nii oligi reedel pidu kõikidel Euroopa riikidel, välja arvatud Eestil. Võlakirjade intressid langesid riburada rekordmadalale. Näiteks 10aastaste võlakirjade tootlus meie naabril Lätil langes 0,854 protsendini ja Leedul 0,888 protsendini. Kergendust said nii suured kui ka väikesed üle Euroopa. Itaalia 10aastaste võlakirjade tootlus langes korraks 1,413 protsendile, mis on madalaim tase alates 1993. aastast, mil Bloomberg hakkas infot koguma. Saksamaa 10aastaste võlakirjade tootlus langes 0,37 protsendile, Belgia omadel 0,685 protsendile, Prantsuse samadel võlakirjadel 0,585 ning Hispaania võlakirjadel 1,365 protsendile.

Võlakirju pole vaja – laename pankadelt, kostab jätkuvalt Eesti valitsus. Rahatrükk tüürib meid uude kriisi, hoiatavad pankurid. Aga karavan liigub edasi. Meie tammume nina ette torisedes ja võlakirjatult kõrval. Ja ostame uhkelt teiste laene.